Divizaun Kultura nia aktvidade prinsipal sira mak hanesan;
1. Hametin Unidade Nasionál Liuhusi Identidade Kulturál no Koezaun Sosiál
1.1. Promove Edukasaun no Konxiénsia Kulturál
1.2. Prezerva no Habelar Patrimóniu Kulturál ba Dezenvolvimentu Komunitáriu Sustentável
1.3. Implementa Konvensaun Kulturál UNESCO nian ne’ebé Ratifika Husi Timor-Leste
1. Hametin Unidade Nasionál Liuhusi Identidade Kulturál no Koezaun Sosiál
Timor-Leste hala’o hela inisiativa abranjente ida atu konsolida identidade nasionál, promove patrimóniu kulturál, no hametin koezaun sosiál nu’udar fundasaun ba dezenvolvimentu sustentável. Rekoñese katak patrimóniu kulturál hanesan pilár esensiál ida ba unidade nasionál, governu foka hela atu prezerva, dokumenta, no promove koñesimentu no prátika tradisionál liuhosi edukasaun, peskiza, no kolaborasaun internasionál.
1.1. Promove Edukasaun no Konxiénsia Kulturál
Atu hakle’an liután identidade nasionál no apresiasaun kulturál, Timor-Leste hasa’e daudaun programa edukasaun no sensibilizasaun kulturál. Sei hala’o workshop nasionál ida atu atualiza no valida inventáriu nasionál ba Patrimóniu Kulturál Imateriál (ICH), hodi garante katak elementu kulturál xave 50 hetan rekoñesimentu no prezervasaun ho konsensu hosi komunidade lokál sira. Adisionalmente, programa formasaun komunitária sira sei implementa atu ekipa kustodiu lokál sira ho koñesimentu no abilidade sira ne’ebé presiza atu prezerva no transmite patrimóniu kulturál ba jerasaun sira. Esforsu sira-ne’e sei la’ós de’it garante kontinuidade tradisaun kulturál sira-nian maibé mós sei haburas apresiasaun kle’an liután ba patrimóniu úniku Timor-Leste nian entre komunidade no autoridade lokál sira.
1.2. Prezerva no Habelar Patrimóniu Kulturál ba Dezenvolvimentu Komunitáriu Sustentável
Atu salvaguarda patrimóniu kulturál ba jerasaun sira iha futuru, sei hala’o peskiza komprensivu no inisiativa sira halibur dadus nian. Pelumenus elementu kulturál xave sanulu sei dokumenta no publika iha nivel nasionál, hodi fornese ba estudante no komunidade sira asesu boot liután ba informasaun kona-ba sira-nia patrimóniu. Inisiativa ida-ne’e sei komplementa ho parseria ho organizasaun internasionál sira, hodi haburas kolaborasaun globál no permite implementasaun projetu kulturál lima bazeia ba komunidade ne’ebé hetan apoiu hosi parte interesada internasionál sira. Adisionalmente, peskiza sei foka ba dokumentasaun Uma-Lulik no propriedade istóriku sira iha munisípiu lima nia laran, hodi garante katak rikusoin kulturál sira-ne’e sai nafatin parte integrante ida hosi identidade nasionál Timor-Leste nian.
1.3. Implementa Konvensaun Kulturál UNESCO nian ne’ebé Ratifika Husi Timor-Leste
Nu’udar parte ida hosi ninia kompromisu ba prezervasaun kulturál globál, Timor-Leste serbisu ativamente iha implementasaun konvensaun sira UNESCO nian ne’ebé ratifika ona iha tinan 1972, 2003, no 2005. Ida-ne’e inklui konsulta ho parte interesada sira kona-ba nomeasaun elementu sira ICH nian ba rekoñesimentu UNESCO nian, ho objetivu atu inskrita elementu patrimóniu kulturál rua no propriedade patrimóniu istóriku ida iha Lista Patrimóniu Mundiál UNESCO nian. Adisionalmente, esforsu sira sei halo atu apoia ajénsia governu nian sira iha mapeamentu Cultural and Creative Industries (CCI), integra dadus kona-ba rekursu umanu kriativu sira iha Baze-dadus Estatístika Nasionál. Inisiativa sira ne’e sei ajuda koloka patrimóniu kulturál Timor-Leste nian iha palku internasionál enkuantu hametin polítika kulturál, indústria kriativu sira, no jestaun kulturál ne’ebé sustentável iha nivel nasionál.