Hangzhou, Xina | 19–23 Maiu 2025 – Delegadu ida husi Timor-Leste hamutuk ho partisipante internasionál na’in 24 seluk ba International Course on Impact Assessment in a World Heritage Context, ne’ebé organiza husi ICCROM no WHITR-AP iha UNESCO nia auspísiu.

Programa imerzivu ida-ne’e ho objetivu atu ekipa profisionál sira patrimóniu nian ho abilidade prátika sira hodi avalia impaktu potensiál sira hosi projetu dezenvolvimentu sira iha propriedade sira Patrimóniu Mundiál nian. Subliña ligasaun krítiku entre natureza no kultura, kursu ne’e aliña ho Orientasaun no Toolkit UNESCO nian ikus liu ba Avaliasaun Impaktu.

Destake ida hosi kursu maka aprende hosi kuadru legál avansadu Xina nian ba jestaun Patrimóniu Mundiál, ne’ebé ezemplu hosi Paizajen Kulturál Lagoa Oeste Hangzhou nian. Ba Timor-Leste—ne’ebé ratifika Konvensaun Patrimóniu Mundiál iha 2017 no prepara hela ninia lista tentativa dahuluk—Xina nia sistema protesaun nasionál, provinsiál no lokál ne’ebé integradu sai hanesan modelu ida ne’ebé iha valór. Timor-Leste, bainhira sei dezenvolve hela lei patrimóniu dedikadu, iha ona fundasaun sólidu liuhosi Dekretu-Lei No. 33/2017 no enkuadramentu Avaliasaun Impaktu Ambientál ne’ebé forte.

Esperiénsia iha kampu: Valór sira, Atributu sira & Impaktu

Partisipante sira esplora konseitu prinsipál sira hanesan Outstanding Universal Value (OUV), valór patrimóniu nian, no atributu sira liuhosi sesaun sira iha klase no vizita sira iha kampu. Ami nia ekipa dezenvolve projetu ida ho títulu “Atualizasaun Projetu Renovasaun Akuáriu Tasi nian”, iha ne’ebé ami avalia impaktu hipotétiku sira iha valór patrimóniu nian no propoin estratéjia mitigasaun nian.

Ezersísiu jogu papél nian simula foti desizaun iha moris-reál, ho partisipante sira ne’ebé sai hanesan parte interesada sira—husi jestór patrimóniu nian to’o membru komunidade sira. Métodu interativu ida-ne’e fó naroman ba kompleksidade atu halo balansu entre dezenvolvimentu ho konservasaun patrimóniu.

Triajen, Ámbitu & Relatóriu

Sesaun sira tuirmai esplora etapa xave sira iha prosesu Heritage Impact Assessment (HIA), inklui Screening, Scoping, monitorizasaun no avaliasaun. Ami subliña importánsia hosi envolvimentu komunidade nian, input Kustódiu Tradisionál nian, no aliña avaliasaun sira ho enkuadramentu legál no polítika sira. Mapeamentu ba zona husi core zone (Propriedade kultural nian), Bufer zone (ida ne’ebe rabat ka hetan kontatu direta ba propriedade kultural nian), no wider setting  (konfigurasaun zona ne’ebe luan ka do’ok husi propriedade kultural nian)  no atributu sira ajuda atu kontestualiza foti desizaun.

Aprezentasaun Finál sira: Husi Avaliasaun ba Reflesaun

Kursu ne’e konklui ho aprezentasaun grupu no feedback detallu husi peritu internasionál sira. Sesaun sira-ne’e subliña nesesidade ba planeamentu proativu, mitigasaun impaktu ne’ebé maka’as, no aliñamentu ho valór patrimóniu nian. Esperiénsia ne’e partikulármente fó benefísiu ba nasaun sira hanesan Timor-Leste, iha ne’ebé kapasitasaun no reforsu institusionál mak xave atu avansa objetivu sira Patrimóniu Mundiál nian.

“Formasaun ida-ne’e aprofunda ha’u nia komprensaun kona-ba fundasaun institusionál, legál, no regulatóriu sira ne’ebé presiza ba jestaun patrimóniu ne’ebé efetivu. Koñesimentu ne’ebé fahe hosi nasaun oioin fó hanoin sira ne’ebé ami bele aplika iha Timor-Leste bainhira ami prepara ba ami nia nomeasaun sira iha futuru.” — Joanita do Rego Soares

Timor-Leste nia partisipasaun iha kursu ne’e marka tan pasu importante ida iha nia kompromisu atu salvaguarda patrimóniu kulturál no naturál, hodi kontribui ba dezenvolvimentu sustentável no kolaborasaun globál iha konservasaun patrimóniu.

Loading

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *