Divizaun Edukasaun nia aktvidade prinsipal sira mak hanesan;
1. Hametin Profesór no Estudante sira-nia Komprensaun kona-ba Sidadania Globál no Dezenvolvimentu Sustentável.
2. Haburas Pensamentu Krítiku no Partisipasaun Sidadania Ativu
3. Hamenus Analfabetizmu no Habelar Oportunidade Aprendizajen ba Komunidade Vulnerável sira
4. Hasa’e Seguransa Infraestrutura Eskolár liuhosi Metodolojia UNESCO-VISUS
1. Hametin Profesór no Estudante sira-nia Komprensaun kona-ba Sidadania Globál no Dezenvolvimentu Sustentável.
Nu’udar mundu sai interligadu ba beibeik, edukasaun sidadania globál (GCED) no edukasaun ba dezenvolvimentu sustentável (ESD) sai hanesan elementu esensiál sira hodi prepara estudante sira atu hanoin ho krítiku, envolve ativu iha sira nia komunidade, no kontribui ba sosiedade ida ne’ebé inkluzivu no sustentável liután. Hodi rekoñese ida-ne’e, governu Timor-Leste foka hela atu integra GCED no ESD iha kurríkulu eskolár no garante katak tantu profesór no estudante sira iha koñesimentu no abilidade ne’ebé adekuadu atu implementa konseitu sira-ne’e ho efetivu. Atu atinje objetivu ida-ne’e, sei organiza workshop formasaun lubuk ida, ho foku partikulár ba Rede Projetu Eskola Asosiadu (ASPnet), ne’ebé promove GCED, ESD, no prezervasaun patrimóniu kulturál. Workshop sira-ne’e sei alvu ba profesór sira no estudante sira, hodi ekipa sira ho ferramenta prátika sira hodi integra konseitu sira-ne’e iha sira nia lisaun no projetu komunitáriu sira. Efikásia hosi workshop sira-ne’e sei sukat hosi persentajen hosi partisipante sira ne’ebé hatudu komprensaun kona-ba prinsípiu sira ASPnet nian no hosi observasaun oinsá eskola sira no komunidade sira implementa prátika sira-ne’e iha ambiente moris-reál nian. Adisionalmente, formasaun avansadu sei fornese atu asegura katak GCED no ESD inkorporadu la’ós de’it iha kurríkulu maibé mós iha atividade estrakurikulár sira. Eskola sira iha munisípiu 13 sei partisipa, ho pelumenus 70% ne’ebé hein atu implementa atividade sira ne’ebé relasiona ho GCED no ESD. Esforsu ida-ne’e sei komplementa ho programa rekoñesimentu sira ne’ebé fó prémiu ba eskola sira, profesór sira, no estudante sira ne’ebé destakadu ne’ebé implementa ativamente projetu sira dezenvolvimentu sustentável no edukasaun sidadania nian. Aleinde ne’e, sei enkoraja estudu komparativu sira no programa sira interkámbiu nian, hodi permite estudante sira no profesór sira atu aprende hosi prátika di’ak liu internasionál sira. Inisiativa sira-ne’e sei haburas kultura aprendizajen kontínua no fahe koñesimentu, hodi permite eskola iha Timor-Leste sira atu adapta no integra tendénsia edukasaun globál sira iha kontestu lokál sira.
2. Haburas Pensamentu Krítiku no Partisipasaun Sidadania Ativu
Komponente xave ida hosi demokrasia ida ne’ebé funsiona ho di’ak maka abilidade sidadaun sira nian atu hanoin ho krítiku no envolve iha diskusaun sira ne’ebé signifikativu. Atu hametin kompeténsia ida-ne’e, Timor-Leste hakarak atu ekipa profesór no estudente sira ho abilidade ne’ebé nesesáriu ba pensamentu krítiku no envolvimentu síviku ativu. Atu alkansa ida ne’e, sei hala’o programa formasaun espesializadu ba profesór sira, foka liu ba oinsá atu inkorpora pensamentu krítiku iha diskusaun sira iha klase laran. Sesaun formasaun sira-ne’e sei fornese ba profesór sira ho estratéjia pedagójika inovadora sira ne’ebé permite estudante sira atu analiza informasaun, envolve iha debate sira, no dezenvolve abilidade sira atu rezolve problema. Rezultadu ne’ebé hein maka 80% hosi profesór sira ne’ebé hetan ona formasaun sei implementa ho susesu estratéjia sira-ne’e iha sira nia sala-de-aula, hodi lori ba ambiente aprendizajen ne’ebé interativu no envolve liu. Aleinde klase, atividade sira envolvimentu estudante nian hanesan debate sira, konsellu estudante sira, no programa estrakurikulár sira sei promove atu enkoraja partisipasaun sívika. Pelumenus estudante 100 kada tinan sei partisipa iha debate estruturadu no projetu komunitáriu sira, ho 70% hatudu abilidade foti desizaun no lideransa ne’ebé di’ak liu. Atu hametin liután inisiativa ida-ne’e, governu sei introdús projetu sira aprendizajen-servisu nian, hodi permite estudante sira atu aplika sira nia koñesimentu ba dezafiu sira iha mundu reál. Projetu sira-ne’e sei enkoraja estudante sira atu kolabora ho komunidade lokál sira, identifika kestaun sosiál xave sira, no dezenvolve solusaun sira liuhosi esperiénsia prátika. Hodi haburas hanoin krítiku, lideransa, no envolvimentu komunidade nian, inisiativa ida-ne’e sei kuda jerasaun ida hosi sidadaun sira ne’ebé responsavel no proativu iha sosiál.
3. Hamenus Analfabetizmu no Habelar Oportunidade Aprendizajen ba Komunidade Vulnerável sira
Maski iha progresu iha edukasaun, analfabetizmu sai nafatin dezafiu signifikativu ida iha área rurál no marjinalizadu sira iha Timor-Leste. Atu rezolve ida-ne’e, governu lansa ona programa alfabetizasaun ida ne’ebé komprensivu ho alvu ba foin-sa’e no adultu sira ne’ebé iha asesu limitadu ba edukasaun formál. Inisiativa ida-ne’e ho objetivu atu fornese abilidade literasia funsionál ne’ebé fó kbiit ba indivíduu sira atu partisipa iha atividade ekonómika sira, suporta sira nia família, no kontribui ba dezenvolvimentu komunitáriu. Programa alfabetizasaun nasionál sei implementa iha munisípiu rurál lima, ho pelumenus partisipante na’in 400 ne’ebé rejista tinan-tinan. Objetivu maka atu 70% hosi kanorin sira-ne’e bele hetan abilidade báziku sira kona-ba literasia no numerasaun, hodi permite sira atu lee, hakerek, no hala’o kálkulu matemátiku fundamentál sira. Atu garante efikásia husi programa ida-ne’e, fasilitadór alfabetizasaun sira sei hetan formasaun kona-ba metodolojia hanorin ne’ebé sensivel ba kultura. Fasilitadór hamutuk 14 sei ekipadu ho ferramenta nesesáriu sira atu fó instrusaun ho kualidade aas, no sei distribui materiál hanorin nian ne’ebé relevante ba kultura. Adisionalmente, governu sei halo parseria ho NGOs no organizasaun komunitária sira hodi habelar programa alfabetizasaun iha área remota sira. Liuhusi kolaborasaun ida-ne’e, programa alfabetizasaun sei alkansa 50% hosi rejiaun vulneravel sira, hodi garante katak populasaun marjinalizadu sira iha asesu ba oportunidade aprendizajen durante moris tomak.
4. Hasa’e Seguransa Infraestrutura Eskolár liuhosi Metodolojia UNESCO-VISUS
Seguransa infra-estrutura sai preokupasaun kritiku ba eskola barak iha Timor-Leste. Rekoñese importánsia hosi ambiente aprendizajen ne’ebé seguru, governu adota hela UNESCO nia metodolojia VISUS hodi avalia no hadi’a seguransa infraestrutura eskolár. Atu implementa inisiativa ida-ne’e, sei hala’o sesaun formasaun ba ema sira ne’ebé foti desizaun no levantadór sira, hodi foka ba oinsá atu avalia edifísiu eskola sira no fó prioridade ba investimentu sira ba espasu aprendizajen ne’ebé seguru liu. Totál partisipante 30, inklui profesór, estudante, reprezentante NGO sira, no enjeñeiru sira, sei hetan treinamentu, no avaliasaun pilotu ida sei hala’o iha eskola 50. Tuir formasaun, sei halao seminriu loron ida hodi aprezenta rezultadu sira hosi avaliasaun pilotu no diskute estratjia sira hodi integra metodolojia VISUS iha planeamentu edukasaun nasionl. Hodi adota metodolojia ida-ne’e, Timor-Leste iha objetivu atu garante katak eskola sira seguru, reziliente, no iha kapasidade atu tahan hasoru dezafiu ambientál sira.